http://www.hyperdia.com/
rongide kohta väga hea info. Soovitaja on trip.ee kasutaja gaijin (sain aru, et aastaid jaapanis elanud)
teisipäev, 20. jaanuar 2009
Söögikohtadest
http://www.trip.ee/node/45329 ei hakanud kokkuvõtet tegema, see lihtsalt läbi lugeda. võib-olla et hiljem teen ka seda
Sularahast, kaardimaksest ja pankadest
Jaapanis on krediitkaardid ülimalt levinud, mida lisaks pankadele annavad kohati välja isegi suuremad poed ise, lihtne deebetkaardiga maksmine on siin aga üsna tundmatu. Pangakontorid töötavad vaid kella 3ni pärastlõunal ja pankade rahaautomaadid (mida on siin üllatavalt vähe) kella viie, erilise vedamise korral ka kaheksani õhtul, siis ongi loomulik, et sularaharullide sukasääres hoidmine ja mitmed kümned tuhanded jeenid igaks juhuks rahakoti vahel, on siin riigis täiesti tavaline praktika.
Sularaha juba Eestis jeenideks vahetamise soovitus kehtib ka kõigile neile, kes Jaapanisse reisile tulevad. Igas suuremas kaubanduskeskuses paiknevaid sularahavahetuspunkte, nii nagu neid Eestis leida võib, siin lihtsalt ei eksisteeri. Samuti võib neis vähesteski tekkida probleeme teiste riikide valuutaga, sest nagu just hiljuti selgus, keelduvad nad vahetamast ka teatud seerianumbritega dollareid, mida Eesti sularahavahetuspunktid segamatult väljastavad. Raha vahetamise puhul tuleb ikkagi arvestada panga külastamisega.
Ka kaasa võetud krediitkaartide ei tasuks liigselt usaldada. Kuigi need kaardid võisid edukalt teenida Aafrikast Ameerikani, ei pruugi nende kasutamine Jaapanis õnneks minna. Kuigi kohati käib see väga libedalt ja segadused võivad tekkida vaid siis, kui teilt jaapani keeles küsitakse, kas soovite kogu summa ühe korraga maksta (sest millegipärast tahavad nad kõik väga lahkelt järelmaksu varianti pakkuda). Näiteks Visa krediitkaart ostus Tower Recordsi hiiglaslikus plaadipoes täiesti kasutuks osutus. Veel halenaljakam situatsioon oli üritades krediitkaartidega osta jaapani ülikalli kiirrongi ehk shinkanseni pileteid. Tuima näoga jaama piletiputkapoiss tõmbas läbi ühe kaardi teise järel – SEB Visa Gold deebetkaart, SEB Visa krediitkaart, Hansapanga MasterCard krediitkaart ja siis veel Hansa Visa deebet- ja krediitkaart… „See-ei-lähe-mulle-üldse-korda-ja-selles-ei-ole-midagi-imelikku“ ilmega poiss teatas, et välismaa kaardid ei pruugigi neil hästi toimida. Tulemuseks ei midagi muud kui taas üks suur sularahapõnts. Seega kõik, kes ei plaani oma reisi selliste seikluste arvelt rikastada, pistke oma jeenirullid juba Eestis tagatasku ning vaadake muidugi ette, et pätid neid teel lennujaama kätte ei saaks.
Leidsin veel kommentaare kaartidega maksmiste kohta. See vist nii, et kuidas kellelgi lihtsalt juhtub. Saa siis sotti asjast.
- kolmest krediitkaardist (HP Visa, Nordea EC, SEB) töötas tõrgeteta ainult viimane…
- SEB krediitkaardiga meil küll probleeme ei olnud. Teistel olid erinevate pankade kaardid, neil oli tõesti pidevalt jamasid. Deebetkaardi peale küll loota ei tasuks ja raha automaadist oli ka väga raske kätte saada.
- SEB deebetkaart ja SEB VISA klassik krediitkaart töötasid tõrgeteta postkontorites asuvates automaatides. Mujal asuvad automaadid kumbagi kaarti ei tunnistanud. HP visa ei töötanud üheski automaadis.
- Hansapanga deebetkaardiga sai poes väga edukalt maksta, kuivõrd see toimis, siis krediitkaarti ei katsetanudki.
- Poes, hotellis ja raudteejaamas toimisid meie kaardid (SEB ja Hansa) vaid siis, kui kasutati magnetriba lugejat. Kiibi lugejaga kassad ühtegi meie kaarti ei tunnistanud.
Sularaha juba Eestis jeenideks vahetamise soovitus kehtib ka kõigile neile, kes Jaapanisse reisile tulevad. Igas suuremas kaubanduskeskuses paiknevaid sularahavahetuspunkte, nii nagu neid Eestis leida võib, siin lihtsalt ei eksisteeri. Samuti võib neis vähesteski tekkida probleeme teiste riikide valuutaga, sest nagu just hiljuti selgus, keelduvad nad vahetamast ka teatud seerianumbritega dollareid, mida Eesti sularahavahetuspunktid segamatult väljastavad. Raha vahetamise puhul tuleb ikkagi arvestada panga külastamisega.
Ka kaasa võetud krediitkaartide ei tasuks liigselt usaldada. Kuigi need kaardid võisid edukalt teenida Aafrikast Ameerikani, ei pruugi nende kasutamine Jaapanis õnneks minna. Kuigi kohati käib see väga libedalt ja segadused võivad tekkida vaid siis, kui teilt jaapani keeles küsitakse, kas soovite kogu summa ühe korraga maksta (sest millegipärast tahavad nad kõik väga lahkelt järelmaksu varianti pakkuda). Näiteks Visa krediitkaart ostus Tower Recordsi hiiglaslikus plaadipoes täiesti kasutuks osutus. Veel halenaljakam situatsioon oli üritades krediitkaartidega osta jaapani ülikalli kiirrongi ehk shinkanseni pileteid. Tuima näoga jaama piletiputkapoiss tõmbas läbi ühe kaardi teise järel – SEB Visa Gold deebetkaart, SEB Visa krediitkaart, Hansapanga MasterCard krediitkaart ja siis veel Hansa Visa deebet- ja krediitkaart… „See-ei-lähe-mulle-üldse-korda-ja-selles-ei-ole-midagi-imelikku“ ilmega poiss teatas, et välismaa kaardid ei pruugigi neil hästi toimida. Tulemuseks ei midagi muud kui taas üks suur sularahapõnts. Seega kõik, kes ei plaani oma reisi selliste seikluste arvelt rikastada, pistke oma jeenirullid juba Eestis tagatasku ning vaadake muidugi ette, et pätid neid teel lennujaama kätte ei saaks.
Leidsin veel kommentaare kaartidega maksmiste kohta. See vist nii, et kuidas kellelgi lihtsalt juhtub. Saa siis sotti asjast.
- kolmest krediitkaardist (HP Visa, Nordea EC, SEB) töötas tõrgeteta ainult viimane…
- SEB krediitkaardiga meil küll probleeme ei olnud. Teistel olid erinevate pankade kaardid, neil oli tõesti pidevalt jamasid. Deebetkaardi peale küll loota ei tasuks ja raha automaadist oli ka väga raske kätte saada.
- SEB deebetkaart ja SEB VISA klassik krediitkaart töötasid tõrgeteta postkontorites asuvates automaatides. Mujal asuvad automaadid kumbagi kaarti ei tunnistanud. HP visa ei töötanud üheski automaadis.
- Hansapanga deebetkaardiga sai poes väga edukalt maksta, kuivõrd see toimis, siis krediitkaarti ei katsetanudki.
- Poes, hotellis ja raudteejaamas toimisid meie kaardid (SEB ja Hansa) vaid siis, kui kasutati magnetriba lugejat. Kiibi lugejaga kassad ühtegi meie kaarti ei tunnistanud.
Kasutut infot, et ise mitte loll näida ;-)
Jaapanis on 120 miljoni elaniku kohta ainult neli mobiilsideoperaatorit – DoCoMo, Willcom, SoftBank ja Au.
Kummardatakse tervitades, hüvasti jättes ja tänutäheks. Kummardamisega käib koos pidev vabandamine. Vabandatakse hüvastijätuks ja telefonikõne lõpus ning ka siis kui keegi sulle näiteks midagi kingib :).
Otsekohesust peetakse ebaviisakas, vastakaid arvamusi suisa vulgaarseiks – sa saad pigem kuulda närvilist itsitust kui vastaspoole tegelikke vaateid.
Ebaviisakas on ka tänaval söömine (erandiks vana hea jäätis), kuigi gaijini jaoks pole kõikvõimalike reeglite rikkumine just surmapatt. Vastuvaidlematult ropp on aga nuuskamine.
Kummardatakse tervitades, hüvasti jättes ja tänutäheks. Kummardamisega käib koos pidev vabandamine. Vabandatakse hüvastijätuks ja telefonikõne lõpus ning ka siis kui keegi sulle näiteks midagi kingib :).
Otsekohesust peetakse ebaviisakas, vastakaid arvamusi suisa vulgaarseiks – sa saad pigem kuulda närvilist itsitust kui vastaspoole tegelikke vaateid.
Ebaviisakas on ka tänaval söömine (erandiks vana hea jäätis), kuigi gaijini jaoks pole kõikvõimalike reeglite rikkumine just surmapatt. Vastuvaidlematult ropp on aga nuuskamine.
Trip.ee jaapani päevik
http://www.trip.ee/blogid/gaijin (tegin sealt kokkuvõtte)
panen hetkel selle lehe lingi.
Kamakura.
Iidne pealinn mugavasti Tokyo külje all. Kaunis ajaloohõngust paks pisikeste tänavate ning pea lugematu hulga templite-pühamutega täis tipitud ookeani ja mägede vaheline väikelinn. Tokyost umbes tunniajase rongisõidu kaugusel (seega sobib ühepäevaseks väljasõiduks). Vaatamisväärsused avatakse kella 9 paiku hommikul ja suletakse juba kella 16.00–16.30 vahel pealelõunal. "Kohustuslik" trajektoor - Engakuji tempel, Kenchoji tempel, Tsurugaoka Hachimangu pühamu, kitsas kuid ülimalt põnev kaupluste tänav Kamakura rongijaama, 4 peatust igivana kitsaraööpmelise romantik-rongiga (Enoden-liin) Hasedera templisse ja päeva lõpetuseks eriti kohustuslik Kotokuin ehk Daibutsu. Vältida tasuks nädalavahetusi.
Kamakura peatuse turistiinfo punktist saab ka ingliskeelseid kaarte ja muid materjale.
http://www.trip.ee/node/44878 - seal on pilte ka näha. Tundub huvitav. Võiks minna, kui aega jääb või rahakott võimaldab. Ei tea ju, palju näiteks need rongipiletid maksta võiks.
Hakone.
Sobib kiireks ühepäevaseks reisiks. Vältida nädalalõppu.
Koosneb – mäed, järv, mägedes on aktiivne vulkaaniline tegevus, on kuumaveeallikad. Transpordivahendid on dekoratiivsed, alustades mööda mäge üles venivatest mängurongidest ja mägede vahel kõikuvatest köisraudteedest, kuni üle järve kruiisivate piraadilaevadeni. Hakone pärliks on kümned ja kümned nurgatagused, mis võivad üllatada otsevaatega Fuji mäele, tuntuimaks vaateks neist Fuji peegeldumas Ashi järve selgelt pinnalt!
Kuumaveeallikatest on muidugist tingitud pidev mädamunahais.
Mõningad praktilised soovitused:
Hakones liikumiseks tasuks soetada Hakone Freepass, mis katab ühekordse sõidu Tokyost Hakonesse ja tagasi ning piiramatu õiguse sõita kõikvõimalike transpordivahenditega Hakones kohapeal (kaasa arvatud piraadilaevad ja köisraudtee). Kahepäevane pass maksab 5 000 ja 3-päevane 5 500 jeeni.
Kes loodavad heita pilku Fuji mäele, planeerigu oma reis ajavahemikku detsembrist veebruarini kuna ülejäänud ajal peate ülima tõenäosusega leppima vaid pilvedega.
Arvan, et see Hakone meile vist ei sobi. Panen lingi ka http://www.trip.ee/node/46319, ehkki pildi peal tundub ilus.
panen hetkel selle lehe lingi.
Kamakura.
Iidne pealinn mugavasti Tokyo külje all. Kaunis ajaloohõngust paks pisikeste tänavate ning pea lugematu hulga templite-pühamutega täis tipitud ookeani ja mägede vaheline väikelinn. Tokyost umbes tunniajase rongisõidu kaugusel (seega sobib ühepäevaseks väljasõiduks). Vaatamisväärsused avatakse kella 9 paiku hommikul ja suletakse juba kella 16.00–16.30 vahel pealelõunal. "Kohustuslik" trajektoor - Engakuji tempel, Kenchoji tempel, Tsurugaoka Hachimangu pühamu, kitsas kuid ülimalt põnev kaupluste tänav Kamakura rongijaama, 4 peatust igivana kitsaraööpmelise romantik-rongiga (Enoden-liin) Hasedera templisse ja päeva lõpetuseks eriti kohustuslik Kotokuin ehk Daibutsu. Vältida tasuks nädalavahetusi.
Kamakura peatuse turistiinfo punktist saab ka ingliskeelseid kaarte ja muid materjale.
http://www.trip.ee/node/44878 - seal on pilte ka näha. Tundub huvitav. Võiks minna, kui aega jääb või rahakott võimaldab. Ei tea ju, palju näiteks need rongipiletid maksta võiks.
Hakone.
Sobib kiireks ühepäevaseks reisiks. Vältida nädalalõppu.
Koosneb – mäed, järv, mägedes on aktiivne vulkaaniline tegevus, on kuumaveeallikad. Transpordivahendid on dekoratiivsed, alustades mööda mäge üles venivatest mängurongidest ja mägede vahel kõikuvatest köisraudteedest, kuni üle järve kruiisivate piraadilaevadeni. Hakone pärliks on kümned ja kümned nurgatagused, mis võivad üllatada otsevaatega Fuji mäele, tuntuimaks vaateks neist Fuji peegeldumas Ashi järve selgelt pinnalt!
Kuumaveeallikatest on muidugist tingitud pidev mädamunahais.
Mõningad praktilised soovitused:
Hakones liikumiseks tasuks soetada Hakone Freepass, mis katab ühekordse sõidu Tokyost Hakonesse ja tagasi ning piiramatu õiguse sõita kõikvõimalike transpordivahenditega Hakones kohapeal (kaasa arvatud piraadilaevad ja köisraudtee). Kahepäevane pass maksab 5 000 ja 3-päevane 5 500 jeeni.
Kes loodavad heita pilku Fuji mäele, planeerigu oma reis ajavahemikku detsembrist veebruarini kuna ülejäänud ajal peate ülima tõenäosusega leppima vaid pilvedega.
Arvan, et see Hakone meile vist ei sobi. Panen lingi ka http://www.trip.ee/node/46319, ehkki pildi peal tundub ilus.
Algus
Paneks siia kirja kõik mõtted, tähelepanekud ja igast muid kasulikke asju, sest see PEA on meil selline nagu ta on. Ja hiljem saame neid ju korrastada, aga vähemalt miskid punktid saaks paika :-)
Ja see ei pea sisaldama ainult infot Tokyo kohta, võib muid huvitavaid sihtkohti ka olla. Seega meie oma reisiinfo keskus
Ja see ei pea sisaldama ainult infot Tokyo kohta, võib muid huvitavaid sihtkohti ka olla. Seega meie oma reisiinfo keskus
Tellimine:
Postitused (Atom)