Jaapanis on krediitkaardid ülimalt levinud, mida lisaks pankadele annavad kohati välja isegi suuremad poed ise, lihtne deebetkaardiga maksmine on siin aga üsna tundmatu. Pangakontorid töötavad vaid kella 3ni pärastlõunal ja pankade rahaautomaadid (mida on siin üllatavalt vähe) kella viie, erilise vedamise korral ka kaheksani õhtul, siis ongi loomulik, et sularaharullide sukasääres hoidmine ja mitmed kümned tuhanded jeenid igaks juhuks rahakoti vahel, on siin riigis täiesti tavaline praktika.
Sularaha juba Eestis jeenideks vahetamise soovitus kehtib ka kõigile neile, kes Jaapanisse reisile tulevad. Igas suuremas kaubanduskeskuses paiknevaid sularahavahetuspunkte, nii nagu neid Eestis leida võib, siin lihtsalt ei eksisteeri. Samuti võib neis vähesteski tekkida probleeme teiste riikide valuutaga, sest nagu just hiljuti selgus, keelduvad nad vahetamast ka teatud seerianumbritega dollareid, mida Eesti sularahavahetuspunktid segamatult väljastavad. Raha vahetamise puhul tuleb ikkagi arvestada panga külastamisega.
Ka kaasa võetud krediitkaartide ei tasuks liigselt usaldada. Kuigi need kaardid võisid edukalt teenida Aafrikast Ameerikani, ei pruugi nende kasutamine Jaapanis õnneks minna. Kuigi kohati käib see väga libedalt ja segadused võivad tekkida vaid siis, kui teilt jaapani keeles küsitakse, kas soovite kogu summa ühe korraga maksta (sest millegipärast tahavad nad kõik väga lahkelt järelmaksu varianti pakkuda). Näiteks Visa krediitkaart ostus Tower Recordsi hiiglaslikus plaadipoes täiesti kasutuks osutus. Veel halenaljakam situatsioon oli üritades krediitkaartidega osta jaapani ülikalli kiirrongi ehk shinkanseni pileteid. Tuima näoga jaama piletiputkapoiss tõmbas läbi ühe kaardi teise järel – SEB Visa Gold deebetkaart, SEB Visa krediitkaart, Hansapanga MasterCard krediitkaart ja siis veel Hansa Visa deebet- ja krediitkaart… „See-ei-lähe-mulle-üldse-korda-ja-selles-ei-ole-midagi-imelikku“ ilmega poiss teatas, et välismaa kaardid ei pruugigi neil hästi toimida. Tulemuseks ei midagi muud kui taas üks suur sularahapõnts. Seega kõik, kes ei plaani oma reisi selliste seikluste arvelt rikastada, pistke oma jeenirullid juba Eestis tagatasku ning vaadake muidugi ette, et pätid neid teel lennujaama kätte ei saaks.
Leidsin veel kommentaare kaartidega maksmiste kohta. See vist nii, et kuidas kellelgi lihtsalt juhtub. Saa siis sotti asjast.
- kolmest krediitkaardist (HP Visa, Nordea EC, SEB) töötas tõrgeteta ainult viimane…
- SEB krediitkaardiga meil küll probleeme ei olnud. Teistel olid erinevate pankade kaardid, neil oli tõesti pidevalt jamasid. Deebetkaardi peale küll loota ei tasuks ja raha automaadist oli ka väga raske kätte saada.
- SEB deebetkaart ja SEB VISA klassik krediitkaart töötasid tõrgeteta postkontorites asuvates automaatides. Mujal asuvad automaadid kumbagi kaarti ei tunnistanud. HP visa ei töötanud üheski automaadis.
- Hansapanga deebetkaardiga sai poes väga edukalt maksta, kuivõrd see toimis, siis krediitkaarti ei katsetanudki.
- Poes, hotellis ja raudteejaamas toimisid meie kaardid (SEB ja Hansa) vaid siis, kui kasutati magnetriba lugejat. Kiibi lugejaga kassad ühtegi meie kaarti ei tunnistanud.
